Digitaalne õppevara kursus oli väga huvitav. Eriti seetõttu, et tegime palju praktilist tööd. Digiõppevaramud on ka väljaspool formaalharidust üha kesksem teema ning seoeses covid-19 pandeemiaga on organisatsioonid hakanud mõtlema selle peale, kuidas kodukontorites ja distantsilt töötajaid igapäevatöös vajalike õpivahenditega aidata.
Kursuse õpilepingus kirjutasin,et minu eesmärk on oma asutuses digitaotluskeskkonna menetlusteks kasutusjuhendid õppevidoedena salvestada. Selle kursuse raames sain ma enda jaoks selgemaks, kuidas kogu seda süsteemi üles ehitada nii, et õppevideodest saaks kolleegidele hea abimaterjal.
Samuti oli mul õpilepingus märgitud e-spordikoti idee. Ehk siis treeneritele ja sportlastele mõeldud spetsiifiline abimaterjalide digikogum. Kuna ma alustan 1.juunist 2021 Pärnu Spordikooli direktori ametikohal, siis on mul mõte, et oma organistatsiooni siseselt saan alustada selle idee kavandamist ja loomist. Eeskätt olla valmis uuteks pandeemialaineteks, kui spordikooli õpilasetel on vaja distantsilt treeningkavasid ja koduseks harjutamiseks ülesandeid jagada.
Olen tänulik õppejõududele ja oma rühmakaaslastele põneva kursuse läbimise eest.
Viimase kümnendiga on kasvanud digitaalsete õpiobjektide repositooriumite olulisus ja tähtsus.
Miks nii?
Õpetajad kasutavad ja loovad oma kursuste ja tundide mitmekesistamiseks erinevaid õppematerjale, mis sisaldavad huvitavaid õpiobjekte. Et kvaliteetne õppematerjal ei jääks ainult õpetaja enda failidesse, laeb õpetaja need üles repositooriumisse, kust teised saavad seda samuti kasutada. Hästi koostatud ja kvaliteetne õppematerjal hakkab “elama”.
Artikkel: Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review
on uuringute põhjal ülevaade repositooriumite kasutatavusest, nendest tulenevalt õpetamistavadest.
Palju on uuritud haridushoidlate kasutamise kohta, kuid vähem on teada kasutaja teekonda – mille põhjal õppematerjalide otsija oma otsuseid teeb.
Et tarkvara abil ei ole võimalik selliseid andmeid täpsemalt analüüsida, viidi läbi kõrgema taseme ülevaade õpihoidlate kasutamisest.
Meetod
Uuringu tüüp on süstemaatiline kirjanduse ülevaade – uuriti konkreetse teema kohta kättesaadavat teaduslikku kirjandust.
Antud meetod aitab põhjalikult tuvastada, valida ja analüüsida mustreid. Lisaks koostatakse järelduste tegemiseks süstemaatilisi protokolle.
Kasutatakse koondavaid ülevaateid, et testida väljakujunenud teooriaid, võrrelda empiirilisi tähelepanekuid statistiliste andmetega.
Süstemaatilise kirjdanduse ülevaate teema: digitaalse hariduse kasutuselevõtu ressursid
Andmeotsing:
pealkirja lugemine
lugedes kokkuvõtet neil juhtudel, mida peeti potentsiaalseks uurimisprobleemi jaoks oluliseks
valides välja uuringud, mis uurisid kasutajate kasutamist ja/või vastuvõtmisprotsesse
valides välja uuringud, mis käsitlesid probleemi alates kvalitatiivsest vaatenurgast
valiti välja uuringud, mis keskendusid kõrgkoolidele ja õppejõududele
Leitud õppematerjalid:
uuringud avatud õppevahendite kasutuselevõtu kohta
uuringud digitaalsete repositooriumide kasutuselevõtu kohta.
Kokkuvõte
Täheldati kirjanduse olemasolu, mille eesmärk on tuvastada kasutusmõõdikuid ja -mustreid, madalat kasutust ja korduvkasutuse mustreid.
Empiirilised tõendid on ebapiisavad, et selgitada haridusrepositooriumide vastuvõtmise ja kasutamise tüüpe.
Kogutud uuringud pakuvad huvitavat vaadet, kuidas paremini tundma õppida vajadusi ja kogemusi kasutajate arusaamade kohta seoses haridusrepositooriumide ja nende seotust kõrghariduse õpetamispraktikatega õppeasutustes.
Repositooriumite kasutamine sõltub õpetajate isikuomadustest, kutsealastest võimetest, digioskustest ja ka haridusasutustest.
Minu jaoks oli üks huvitavamaid mõtteid tulemustest see, et õppevaramude kasutamise parandamise ja muudatuste sisseviimisel on oluline analüüsida inimeste käitumistavasid.
Kasutatud kirjandus
Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000
Paar enda mõtet lõppu
Õpetajaid suunatakse oma materjale jagama, kuid vähe toetatakse. Varamusse nende üles laadimine ei ole aga nagu Facebooki postitus, seal on kindlad reeglid, mida ja kuidas seda tegema peab. Ehk siis on see õpetaja jaoks lisatöö, mille ette võtmisel tahaks ju igaüks ka kasu näha. Kui minu õppematerjale ei kasutata või ma ei saa positiivset tagasisidet selle kohta, võib motivatsiooni kiirelt üle minna.
Huvitav oleks teada saada, kui palju on muutunud repositooriumite kasutatavus seoses distantsõppega, seda nii jagatavate kui otsitavate materjalide osas…
Avatud kursuste ja õppematerjalide platvormid on kasvavas trendis, mille tõttu kasutajale tekitavad umbusaldust nende sobivus ja kasutamiskvaliteet, mis on õppija jaoks oluline. Seetõttu on välja töötatud erinevad mõõdikud selle hindamiseks.
kuidas hindamiskvaliteedi kasutamisega suunata õppijaid ja materjali autoreid?
Iga digitaalse õppevara autor peaks lähtuma materjali kogumi osadest:
kursuse planeerimine
sisu /temaatika
hindamisvahendid
Tundub ju väga lihtne. Digitaalse õppevara kursuse raames rühmatööna valisime oma grupiga raalmõtlesime algõpetus algklassidele ja asusime looma oma e-õppevara, mis on lõpuks piisavalt kvaliteetne, et meie kogum võiks olla e-koolikoti õppevaramus. Pean ütlema, et sinnani, kuni sa ei hinda oma õppematerjali vastavate mõõdikute järgi, ongi lihtne. Hindamismudeli mõõdikute järgi oma loodud õppematerjali hindamisel alles näed, mida pead muutma ja mis on üldse puudu.
Avatud hariduse õppematerjali 3 hindamiskriteeriumi lähtekohta:
sisu ülesehitus
õppekava sisu
enesekontroll
Uuringus osalenud ekspertgrupiga läbi viidud kvaliteedi hindamise tulemus õppematerjalide olulisuse järjekorras:
sisu ülesehitus
enesekontroll
õppekava sisu
Uurimustöös olid kvaliteedimõõdikud väga detailselt kavandatud .
Lisan siia uurimustööst koondtabeli väljavõtte.
Artiklit lugedes pidin ma vaatama järele, mis on SlideWiki, kuna autorid rakendasid väljavalitud mõõdikuid selles keskkonnas. Õppijal aitab leida kvaliteetne digiõppematerjal avalike kvaliteediaruannete raportite järgi. Ei ole varem sellest keskkonnnast teadlik olnud ja väga vabandan õppejõudude eest, kui sellest on siiski kursuse loengutest räägitud ja olen lihtsalt salvestamata jätnud. Kahjuks ebaõnnestus Slidewiki-s konto loomine, oleksin tahtnud näha, kas ma suudan kvaliteetse õppematerjali leida.
Kokkuvõtteks ütlen, et loetud artikkel andis mulle häid juhiseid meie rühamtöö hindamismudeli koostamiseks ja juhiseid oma digitaalse õppevara kvaliteetsemaks muutmiseks.
References
Elias M., Oelen A., Tavakoli M., Kismihok G., Auer S. (2020) Quality Evaluation of Open Educational Resources. In: Alario-Hoyos C., Rodríguez-Triana M.J., Scheffel M., Arnedillo-Sánchez I., Dennerlein S.M. (eds) Addressing Global Challenges and Quality Education. EC-TEL 2020. Lecture Notes in Computer Science, vol 12315. Springer, Cham. https://doi-org.ezproxy.tlu.ee/10.1007/978-3-030-57717-9_36
Meie rühmatöö eesmärgiks on arendada raalmõtlemist üldhariduskooli I kooliastmes. Oleme loonud õppekomplekti matemaatika õpetamiseks algklasside õpilastele. Meie loodud õppematerjal toetab klassiõpetajaid matemaatikatundide läbiviimisel. Õppematerjal on koostatud lihtsamalt raskmale printsiibil.
Rühmatöö ülesanded:
Kogumiku struktuuri koostamine
Rühmarollide jagamine
Iga rühmaliige teeb ühe õppevideo (lisatud sisuloomesse) lisab H5P interaktivse küsimuse.
Hariduslikud videod on saavutanud meie koolielus (sh ka tööelus) väga olulise koha muu õppematerjalide kõrval. Video loomisel võib õpetajatel tekkida tõrge tehnika kasutamise oskuses, kuid palju olulisem on mõelda sisu ja ülesehituse peale.
Videopõhisel õppimise hea külg on see, et kuulmismeelele on lisaks töös ka nägemismeel ja nii võib ajaloolise filmi vaatamisel meelde jääda palju rohkem fakte, kui näiteks sama teemalise raamatu läbi lugemine. Kuid videopõhisel õppevaral võib ka olla niiöelda libe tee, luues visuaalselt väga atraktiivse liikuva pildi, võib selle õpetlik sisu kaotsi minna, sest seal on liiga palju selliseid elemente, mis õpilase tähelepanu oluliselt kõrvale juhivad ja info ei jõuagi pikaajalisse mällu.
Mul on kahju, et ma enne oma esimest õppevideo loomist ei lugenud seda artiklit.
Selles artiklis on väga head soovitused ja juhised tõhusa õppevideo loomisel.
Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content
Paljud õpilased on tõdenud, et videod on efektiivsed õppevahendid.
Et seda saavutada, peab silmas pidama kolme elementi.
Esiteks
Kognitiivne koormus ehk kuidas suudab õpilane kõiki sisuldavaid komponente vastu võtta. Hariduslike õppevarade loomisel tuleb tugevalt arvestada inimese mälu ja tähelepanu tööd. Kuna töömälu maht on piiratud, siis on oluline, et õppeprotsessi käigus info jõuaks pikaajalisse mällu. Visuaalne ja verbaalne osa koos tõstavad oluliselt aktiivset tähelepanu ja paneb keskenduma olulisele. Selleks pakub autor välja järgmised tööriistad, mida kasutada:
Signing – Märguanded/viitamine – ekraanil tuuakse esile elemente, sümboleid või tekste (võtmesõnad, eristatuna värvide või kujudena), mis paneb koheselt õppija tähelepanu sellele pöörama.
Weeding – kõrvalise info eemaldamine. Peab mõtlema, kas videos olevad elemendid on toetavad või pigem segavad (ehk tähelepanu kõrvale juhtivad). Nt taustamuusika võib animatsioonil olla õppeprotsessi pärssiv. Õppevideo looja peab oma sihtgruppi tundes hästi kõik video koosolevad komponendid läbi mõtlema.
Matching modality – modaalsuse sobitamine. Õppevideo maksimaalse tõhususe saavutamiseks sisu võimendamine kasutades pilte, heli, verbaalset teksti.
Teiseks
Õpilaste kaasamine
Selge on see, et video on kasu ainult siis, kui õpilane seda ka vaatab. Kuidas püüda õpilaste tähelepanu ja garanteerida selle, et ta selle ka lõpuni vaataks?
Video peab olema lühike, parimaks vaatajatulemuseks peetakse alla 6min pikkust. Minu arvatates on see päris murettekitav, et me ei suuda enam keskendunult vaadata pikemaid liikuvaid pilte. Kas tõesti sotsiaalmeedias kontrollimatu vohav videode maht on selle tinginud või on see üleüldise infokülluse tagajärg? Igal juhul on see vist tänaseks juba pöördumatu ja õpetajad peavad seda arvesse võtma.
On ka tõestatud, et õpilasi paneb rohkem kaasa mõtlema, kui kasutada õige vestlusstiili. Olen ka ise tähele pannud, et isegi treeningvideosid vaadates mõjutab minu tähelepanu ja huvitavust pealelugeja hääletoon ja keelekasutus .
Soovitus on õppevideodes vältida ametlikku keelt. Uuringute põhjal on toob entusiastlik jutleja suurema õpilase kaasatusega, kuid samas on oluline rõhutatud osad rääkida just aeglaselt.
Lisaks pakutakse välja veel head nippi – rõhutades õppevideo sihtgruppi (nt see on just teatud klassi jaoks). Nii tunnevad õpilased end rohkem seotuna.
Kolmandaks
Aktiivõpe
Klassiruumis õpetaja seletab uut teooriat ja sellele järgneb tavaliselt mingi ülesanne, tööleht, test. Me soovime ju sama meetodit ka kasutada videoõppeprotsessis. Selleks on artiklis välja toodud mitmeid võimalusi:
Lisa videosse interaktiivseid küsimusi. Teadlased on teinud uuringuid ja tõdesid, et õpilased, kes sooritasid videode vaatamise ajal teadmiste testi, olid ka hiljem sama materjali põhjal läbiviidud testides tugevamad.
Kasuta interaktiivseid funktsioone. Testide lisamise kõrval on ka videosse lisamise funktsioonide vahendid. Õpilane saab videos kohe midagi läbi proovida, ise juhtida (ma kujutan ette, et see sarnane justkui testkeskkondadega erinevate veebiplatvormide jaoks).
Kasuta suunavaid küsimusi. On tõestatud, et videos suunatavate küsimuste (oluliste ja tähtsate osade rõhutamiseks) on suur mõju õpilastele sisu ja materjali arusaamisele ning omaks võtmisele. See kõrgendab ka õpilase tähalepanu ja niiöelda lülitab meid kohe sellele mõtlema.
Tee videost koduse töö oluline osa. Nii paned õpilasi materjali analüüsima.
Reference
Brame, C. J. (2016). Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content. CBE-Life Sciences Education, 15(4), es6. https://doi.org/10.1187/cbe.16-03-0125
Minu esimese õppevideo kogemus
Raalmõtlemise õppevideo 3.klassile (matemaatika).
PLANEERIMINE
Kõigepealt vaatasin, mis võiks üldse raalmõtlemise ülesanded olla, kuidas on need üles ehitatud. Minu eesmärki oli siduda see ka käelise tegevuse ja sportliku teemaga. Kui idee oli valmis, tegin kõik ettevalmistused ise käsitsi, sest laps peab ju sellega ka ise hakkama saama. Sinnamaani oli kõik väga selge ja lihtne. Mõelda, kuidas see üles filmida nii, et ma tahan näidata ka ruudustiku joonistamist, see oli väljakutse. Ekraani salvestamisega seda teha ei saa. Kaamera sättisin statiivi peale ja üritasin põrandale suunatuna joonistada. Rohkem olin ise kaadris, kui see, mida ma näidata tahtsin. Siis tuli appi mulle oma tütar, kes joonistas ja mina kaameraga filmisin. Kuna ma kasutasin videos erinevaid vahendeid (pildid/slaidid, kaameraga võtted jne), siis läks mul videotöötlusega päris palju aega. Samuti tekkis mul selle käigus erinevaid mõtteid, mida lisada, mida ära võtta. Üldkokkuvõttes ei olnud mul hästi ettevalmistatud ja planeeritud lõppvideo ja sellest tulenevalt läks ka sellega kõige rohkem aega.
Digitilaase õppevara kursus on minu jaoks loomulik jätk sügisel omandatud õpikeskkonnad-ja võrgustikud ning õppedisaini kursustel omandatuga.
Kõigi kolme kursuse kompleksteadmisi saan ma rakendada oma organisatsioonis töötajatele ja kodanikele mõeldud taotluste digikeskkonna kasutamise õppematerjali loomisel (2021.a kinnitatud töökava videomaterjalide, näidiste ja juhiste loomine, avalikustamine).
Eesmärgid:
1. Pärnu Linnavalitsuse digitaalse taotluskeskkonna (SPOKU) kasutamise ja taotluste menetlemise digitaalsete õppematerjalide loomine.
2. e-spordikott idee algatamine (treeneritele mõeldud digitaalse õppematerjalide avaldamiseks ja jagamiseks)
Eesmärgini jõudmise viisid õppematerjalide loomisel:
a) sidusgruppidega koostöö (ametnikud ja spetsialistid, kes menetlevad digikeskkonnas taotlusi; kodanikuühendused, kes taotlevad)
b) info kogumine ja kaardistamine peamistest niiöelda tüüptakistustest, mis keskkonna kasutamisel tekivad
b) õppematerjalide koostamine (kirjalikud juhendid, videomaterjal), tutvustamine, tagasisidestamine ja täiendamine.
c) õppematerjalide tutvustamine ametnikele, kodanikele ja kättesaadavus.
Tulemuseks on digikeskkonna võimalustest ja kasutamisoskuste paranemisets tulenev ametnike töö-ja ajamahu kokkuhoid; kodanike eneseabi võimalused keskkonna kasutamisel.
Eesmärgini jõudmise viisid e-spordikoti idee algatamisel:
a) Info kogumine (uuringud, küsitlused) treeneritelt – millist õppematerjali nad ise vajavad, mida on neil endal jagada.
b) Idee tutvustus ja koostöö arendamine Pärnumaa Spordiliidu ja Pärnu Spordiliiduga (Pärnumaa ja Pärnu linna spordiklubide katuseorganisatsioonid)
c) Idee tutvustus ja koostöö arendamine sidusgruppidega (alaliidud, Kutsekoda, Spordi Teabe-ja Sihtasutus, Kultuuriministeerium jne)
E-spordikott saab olema väga suur väljakutse, sest treenerite jaoks oma õppematerjalide avalikustamine ja jagamine on neile nagu ärisaladus. Koostöös vabariigi kõrgemate spordiorganisatsioonidega on võimalus viia treenerite ja spordiklubide teadlikkus selleni, et see annab ka tema spordialale ja spordiklubile suuremat kandepinda, ala araneb, mis omakorda ongi iga spordiala suurim võit.
Hindamine
Olen läbinud digitaalse õppevara aine, teinud rühmatööna praktikumi ja mul on selge visioon oma ideede elluviimisel. Parim hindamise kriteeriumiks on töökaasalaste julgus kasutada digitaalseid keskkondi, hakatakse jagama iseenda tähelepanekuid ja mooduseid lihtsustamaks taotluste ja aruannete menetluskoormust. Loodud õppematerjalide kogum siseveebis saavutab “lumepalli” efekti.
Maarja õpib haridustehnoloogiks 