Lugemispäeviku sissekanne nr 1
Hariduslikud videod on saavutanud meie koolielus (sh ka tööelus) väga olulise koha muu õppematerjalide kõrval. Video loomisel võib õpetajatel tekkida tõrge tehnika kasutamise oskuses, kuid palju olulisem on mõelda sisu ja ülesehituse peale.
Videopõhisel õppimise hea külg on see, et kuulmismeelele on lisaks töös ka nägemismeel ja nii võib ajaloolise filmi vaatamisel meelde jääda palju rohkem fakte, kui näiteks sama teemalise raamatu läbi lugemine. Kuid videopõhisel õppevaral võib ka olla niiöelda libe tee, luues visuaalselt väga atraktiivse liikuva pildi, võib selle õpetlik sisu kaotsi minna, sest seal on liiga palju selliseid elemente, mis õpilase tähelepanu oluliselt kõrvale juhivad ja info ei jõuagi pikaajalisse mällu.
Mul on kahju, et ma enne oma esimest õppevideo loomist ei lugenud seda artiklit.
Selles artiklis on väga head soovitused ja juhised tõhusa õppevideo loomisel.
Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student
Learning from Video Content
Paljud õpilased on tõdenud, et videod on efektiivsed õppevahendid.
Et seda saavutada, peab silmas pidama kolme elementi.
Esiteks
Kognitiivne koormus ehk kuidas suudab õpilane kõiki sisuldavaid komponente vastu võtta. Hariduslike õppevarade loomisel tuleb tugevalt arvestada inimese mälu ja tähelepanu tööd. Kuna töömälu maht on piiratud, siis on oluline, et õppeprotsessi käigus info jõuaks pikaajalisse mällu. Visuaalne ja verbaalne osa koos tõstavad oluliselt aktiivset tähelepanu ja paneb keskenduma olulisele. Selleks pakub autor välja järgmised tööriistad, mida kasutada:
Signing – Märguanded/viitamine – ekraanil tuuakse esile elemente, sümboleid või tekste (võtmesõnad, eristatuna värvide või kujudena), mis paneb koheselt õppija tähelepanu sellele pöörama.
Weeding – kõrvalise info eemaldamine. Peab mõtlema, kas videos olevad elemendid on toetavad või pigem segavad (ehk tähelepanu kõrvale juhtivad). Nt taustamuusika võib animatsioonil olla õppeprotsessi pärssiv. Õppevideo looja peab oma sihtgruppi tundes hästi kõik video koosolevad komponendid läbi mõtlema.
Matching modality – modaalsuse sobitamine. Õppevideo maksimaalse tõhususe saavutamiseks sisu võimendamine kasutades pilte, heli, verbaalset teksti.
Teiseks
Õpilaste kaasamine
Selge on see, et video on kasu ainult siis, kui õpilane seda ka vaatab. Kuidas püüda õpilaste tähelepanu ja garanteerida selle, et ta selle ka lõpuni vaataks?
Video peab olema lühike, parimaks vaatajatulemuseks peetakse alla 6min pikkust. Minu arvatates on see päris murettekitav, et me ei suuda enam keskendunult vaadata pikemaid liikuvaid pilte. Kas tõesti sotsiaalmeedias kontrollimatu vohav videode maht on selle tinginud või on see üleüldise infokülluse tagajärg? Igal juhul on see vist tänaseks juba pöördumatu ja õpetajad peavad seda arvesse võtma.
On ka tõestatud, et õpilasi paneb rohkem kaasa mõtlema, kui kasutada õige vestlusstiili. Olen ka ise tähele pannud, et isegi treeningvideosid vaadates mõjutab minu tähelepanu ja huvitavust pealelugeja hääletoon ja keelekasutus .
Soovitus on õppevideodes vältida ametlikku keelt. Uuringute põhjal on toob entusiastlik jutleja suurema õpilase kaasatusega, kuid samas on oluline rõhutatud osad rääkida just aeglaselt.
Lisaks pakutakse välja veel head nippi – rõhutades õppevideo sihtgruppi (nt see on just teatud klassi jaoks). Nii tunnevad õpilased end rohkem seotuna.
Kolmandaks
Aktiivõpe
Klassiruumis õpetaja seletab uut teooriat ja sellele järgneb tavaliselt mingi ülesanne, tööleht, test. Me soovime ju sama meetodit ka kasutada videoõppeprotsessis. Selleks on artiklis välja toodud mitmeid võimalusi:
Lisa videosse interaktiivseid küsimusi. Teadlased on teinud uuringuid ja tõdesid, et õpilased, kes sooritasid videode vaatamise ajal teadmiste testi, olid ka hiljem sama materjali põhjal läbiviidud testides tugevamad.
Kasuta interaktiivseid funktsioone. Testide lisamise kõrval on ka videosse lisamise funktsioonide vahendid. Õpilane saab videos kohe midagi läbi proovida, ise juhtida (ma kujutan ette, et see sarnane justkui testkeskkondadega erinevate veebiplatvormide jaoks).
Kasuta suunavaid küsimusi. On tõestatud, et videos suunatavate küsimuste (oluliste ja tähtsate osade rõhutamiseks) on suur mõju õpilastele sisu ja materjali arusaamisele ning omaks võtmisele. See kõrgendab ka õpilase tähalepanu ja niiöelda lülitab meid kohe sellele mõtlema.
Tee videost koduse töö oluline osa. Nii paned õpilasi materjali analüüsima.
Reference
Brame, C. J. (2016). Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content. CBE-Life Sciences Education, 15(4), es6. https://doi.org/10.1187/cbe.16-03-0125
Minu esimese õppevideo kogemus
Raalmõtlemise õppevideo 3.klassile (matemaatika).
PLANEERIMINE
Kõigepealt vaatasin, mis võiks üldse raalmõtlemise ülesanded olla, kuidas on need üles ehitatud. Minu eesmärki oli siduda see ka käelise tegevuse ja sportliku teemaga. Kui idee oli valmis, tegin kõik ettevalmistused ise käsitsi, sest laps peab ju sellega ka ise hakkama saama. Sinnamaani oli kõik väga selge ja lihtne. Mõelda, kuidas see üles filmida nii, et ma tahan näidata ka ruudustiku joonistamist, see oli väljakutse. Ekraani salvestamisega seda teha ei saa. Kaamera sättisin statiivi peale ja üritasin põrandale suunatuna joonistada. Rohkem olin ise kaadris, kui see, mida ma näidata tahtsin. Siis tuli appi mulle oma tütar, kes joonistas ja mina kaameraga filmisin. Kuna ma kasutasin videos erinevaid vahendeid (pildid/slaidid, kaameraga võtted jne), siis läks mul videotöötlusega päris palju aega. Samuti tekkis mul selle käigus erinevaid mõtteid, mida lisada, mida ära võtta. Üldkokkuvõttes ei olnud mul hästi ettevalmistatud ja planeeritud lõppvideo ja sellest tulenevalt läks ka sellega kõige rohkem aega.
I Etapp
II Etapp
III Etapp
Maarja õpib haridustehnoloogiks 